EAÕK Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Kirikute Öö programm 25.5.2018

Programmi veel ei ole.

Informatsioon kirikust:

Korralised jumalateenistused EAÕK Võru Suurkannataja Ekaterina kirikus:
Laupäeviti 17:00 vigiilia
Pühapäeviti 09:00 jumalik liturgia
Suurte pühade eelõhtul 17:00 vigiilia
Suurtel ja keskmistel pühadel 10:00 jumalik liturgia

Jumalateenistusi ja pühasid talitusi peetakse tavapäraselt eesti ja

kirikuslaavi keeles.

 


VÕRU SUURKANNATAJA EKATERINA KIRIKU AJALOOST

Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793 keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Kiriku ümber ehitati soliidne piirdeaed. Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise
haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Stiililt barokielementidega varaklassitsistlik kultusehoone mahutab kuni 1000 inimest. Kirikul on 2 suurt ja 2 väikest kella.

 


Kiriku pühitsemine toimus 06.11.1804 püha Suurkannataja Ekaterina (Aleksandria Katariina) auks ja kannab tema nime.  Kiriku ülalpidamiseks andis riik kirikule 1870. a Võrumõisa hooned, loomad, inventari ja maad 248 ha, nii et kiriku valduse piirid ulatusid Mustjärvest Kirumpää kantsini.

1922  võõrandati riigi poolt suurem osa kiriku maast, 1944 vähendati maavaldust 14 hektarini, 1949 võeti seegi maa ära koos sinna külvatud rukkiga. 1933  ehitas kogudus Võru surnuaiale väikese Püha Vaimu kabeli.
Septembris 1999 leidsid restaureerijad kiriku ristimunast laeka, 
milles oli ülempreestri Joann Jelenini [2]17.06.1854 kirjutatud kiri, kus ta annab ülevaate õigeusu levikust Võru maakonnas, tolleaegsetest kirikutegelastest, Võru eluolust (linnas oli siis 110 maja ja 1340 inimest). Laekast leiti veel kolm ajalehte Severnaja Ptšela aastast 1854, Eesti rahva kalender 1854, Riias 1848  trükitud aabits, kolm eestikeelset õigeusuteemalist trükist ja 22 vaskmünti - dokumendid anti üle Võrumaa Muuseumile.

 

GPS 57°50'54.2"N, 26°59'51.7"E

Mapa: