EELK Ambla Maarja kirik

Kirikute Öö programm 25.5.2018

Programmi veel ei ole.

Informatsioon kirikust:

Jumalateenistused toimuvad Ambla Maarja kirikus igal pühapäeval kell 12.
Palvused on kirikus suvekuudel juunis ja juulis teisipäeva hommikuti kell 9.30.
Teelistele on kirik avatud 4. juunist kuni 7. augustini
laupäeviti kell 11-18 ja pühapäeviti 11-15.

 

Ambla Maarja kirik

Järvamaa ja ühtlasi ka Kesk-Eesti vanima pühakoja, Ambla Maarja kiriku ehitamisele on asutud 13.saj. keskpaiku. Aastal 1253 pidas preester Amblas juba missasid. Kirik sarnaneb oma arhitektuurilt sama ajastu Vestfaali ja Gotlandi sakraalehitustele. Arvatakse, et kiriku ehitusmeistriks oli Ojamaalt pärit Lafrans Botvidarson ning ehitajateks tsistertslased. Kirik pühitseti Jumalaemale - Neitsi Maarjale. Kiriku ladinakeelne nimetus on Ampla Maria (suursugune Maria), millest omakorda on tuletatud kohanimi Ambla. Ambla kirik kujunes kogu Kesk-Eesti kirikuarhitektuuri määravaks eeskujuks. Nõukogude ajal oli Ambla üks kuuest Eesti pühakojast, mis kuulus üleliiduliste arhitektuurimälestiste hulka.

Välisarhitektuurilt on kirikuhoone lihtne. Esmakordselt Eesti sakraalarhitektuuris esineb Amblas monumentaalne läänetorn, mis ei eendu lääneseinast. Kõrgel paiknevad aknad annavad hoonele kindluse ilme. Läänefassaadi ilmestab traditsiooniline ümaraken. Tornikiiver ehitati 1857.a. ja taastati 1975.a. ja on 49,5 m kõrgune.

 

Interjöörilt on pühakoda kolmelööviline kodakirik. Pikihoonet ja kooriruumi ühendav Kristuse võiudukaar on kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Ambla kiriku keskaegne sisustus hävis Liivi sõja ajal. 1620-tel aastatel kirikule Tallinna puunikerdaja Berent Geistmann´i poolt valmistatud altar asub nüüd kooriruumi põhjaseinal. Umbes samasse ajajärku kuulub ka kantsel, mille on valmistanud Adam Pampe, ja pingistik. Barokse kõlakatuse valmistas 18.saj. algul Johan Valentin Rabe. Praegune altar on pseudugooti stiilis. Altaripildi on maalinud 1848.a. Karl Sigmund Walther. Kooriruumi lõunaküljel asub restaureeritud kaunis roosaken.

Kiriku orel on valmistatud 1895 H.Walckeri tütarfirma poolt Riias. Orel kuulub romantilisse koolkonda ja tal on 2 manuaali ja 17 registrit.

Tuntumad vaimulikud olid Anton Heinrich Lücke (1769-1799) ja Alexander Leopold Paulsen (1834-1877). Lücke sulest on ilmunud mitu vaimuliku sisuga eestikeelset raamatut ja Paulseni teeneks on Ambla laulukoori ettevalmistamine ja viimine I Eesti üldlaulupeole Tartu Maarja kirikus. Paulsen on maetud kirikaeda kabeli lähedale.

 

Ambla kirikuaed

Omaette vaatamisväärsused on lõhutud maakivist ja Kuru dolomiidist laotud kirikuaed ning selle sepisvärav (1903). Kirikuaias püüavad pilku mitmed ajalooliselt põnevad objektid. Kiriku põhjaküljel asub von Maydell’ide matmispaik. Kabelis, ehitatud 1773, on välja pandud Eesti suurim plekkpärgade kollektsioon.

Otse kabeli taga asub marmorist A. Starkopfi hauamonument “Poiss moonidega”. Samuti on kirikuaias Vabadussõjas ja I ilmasõjas langenutele pühendatud mälestusmärk “Rahuingel võidupärjaga”. Neljatahulise bareljeefide ja tekstidega dolomiidist valmistatud mälestusmärgi autoriks on Anton Starkopf. Mälestusmärgi pidulik avamine toimus 27. Septembril 1925. Mälestusmärk taastati ja taasavati 23. juunil 1990 Jakob Bokmani fotode põhjal. Samba koopia tööjooniste autor on arhitek Allan Murdmaa. Samba modelleeris ja põhidetailid - ingli ja bareljeefid tegi Kaarma dolomiidist Hannes Starkopf, ausamba tekstid raiusid vennad Saiad Saaremaal. Kalmistule on maetud tuntornitoloog ja fenoloog F. H.v. Huene, geograaf mag J. Kents ja pedagoog T. Lunts, fotograaf ja organist Jakob Bokman. Kirikaias asuvad ka 4-ja Vabadussõjas langenu ja- ohvri matmispaigad.

Pastoraat

Aleviku keskel väärivad veel tähelepanu kirikumõisa ühekorruseline viilkatusega puithoone. Peaukse ees on aknaraamistikuga veranda. Ambla Pastoraat (tähendas jutlustaja koha loomist) asutati ordumeister v. Plettenbergi korraldusel 1516. a. Praegune hoone valmis 1878.a. Nõukogude ajal hoone natsionaliseeriti ja pastoril tuli viimastest ruumidest lahkuda perega 1950.a. jaanuaris. 1982.a. sügisel sai kogudus pastoraadi ja hiljem ka köstrimaja (vanim Ambla elumaja, ehit. 1849) tagasi.

 

GPS 59°11'29.0"N, 25°50'26.0"E

Kontaktisik: Ave Prints

Mapa: