Uudised

Veeta öö kirikus? Kirikute öö moto 2018

Veeta öö kirikus? Kirikute öö moto 2018

Kirikute öö 2018 motoks on valitud piiblisalm Vana testamendist: "Nemad jäid Jumala koja ümber ka siis, kui tuli öö" - katkend Esimese Ajaraamatu 9. peatüki 27. salmist. Kuigi esmapilgul tundub see lihtne konstanteering, on tegemist huvipakkuva tekstiga, mille taga peitub suurem lugu.

Esimese Ajaraamatu (kreeka k Paralipomenon), tekkimine on lahus ajast, mida ta püüab kirjeldada, käsitledes ajalugu, millest Piiblis räägib ka Esimene ja Teine Saamueli raamat (umbes 1000 aastat enne Kristust). Paralipomenon tekkis aga vähemalt 500 aastat hiljem, nagu kirjutab 9. peatükk, mis on tekstis teatud erandiks.

Kuidas siis tookord kirjutati daatumeid?

Esimese Ajaraamatu kirjutaja püüab sisse tuua kindlama ajalooraamistiku ja valib selleks tavalise viisi sugupuude abil, seega loetleb ta Iisraeli esiisade sugupuid kuni kirjutaja ajani. Mitte põhjuseta, sest israeliidid elasid oma territooriumil hõimudeks jagunenuina erinevates piirkondades.
8. sajandi eKr langes Põhja-Iisrael ja 6. sajandil eKr vallutasid babüloonlased ka Lõuna-Iisraeli – Juudea. Paljud sattusid vangipõlve, paljud langesid, ülejäänud olid laiali aetud. Pärast neid sündmusi ei olnud lihtne teada saada, kes oli jäänud ellu. Arvepidamise juurde ajalooliste juurte üle kuulub ka salm, millest käib jutt.

Kui kirjutaja kaldub teemast kõrvale...

Eelpool mainitud inimeste seas pöörati suurt tähelepanu neile, kes olid tegevad Jeruusalema templi haldamises ja Jumala teenimises. Siinkohal laskub autor – võib-olla sihilikult, võib-olla ainult sellepärast, et jäi juttu vestma - detailidesse, kuidas töö templis kunagi välja nägi. Sugupuuga pole see enam palju seotud peale fakti, et teenimine templis tehti ülesandeks kindlatele perekondadele suguharus. Jutust saame teada, et templi teenijate seas oli ka rühm mehi, kelle ülesandeks oli valvata templit öösel ja hommikul avada väravaid ränduritele. Need olid vabatahtlikud, kes tulid plaani järgi kindlal ajal, täitsid oma ülesande ja läksid tagasi pere juurde.

Tempel pole nagu tempel

Parema etekujutuse saamiseks on oluline märkida, et tempel Vana Testamendi arusaama järgi ei olnud selline kirik, millega oleme harjunud tänapäevase kristliku arusaama põhjal. Tempel oli suur sisseõu, kus inimesed kokku said. Sellel avaral platsil seisis pühamu, kuhu ei tohtinud sisse astuda mitte keegi peale määratud preestrite. Pühamu ees põles tuli, mille peal toodi ohvreid (loomi, põlluvilja jne). Templisse tulla tähendas astuda suurde õue, kuhu kogunes sadu inimesi, kes arutlesid, moodustasid salku, kuulasid kirjatundjaid… See suur plats on tänapäevani Jeruusalemmas Templimäel.

Nad veetsid öö Templis…

Nemad jäid ka ööseks Jumala koja ümber, sest nende hooleks oli valve ja igahommikune avamine“ - meile võiks huvi pakkuda selle lause tõlge. Pearolli võtab siin heebreakeelne sõna „jalinu“, mis tähendab esmalt „peatuda ööseks/ööseks jääda/ööd veeta”. Sellest sõna ei lähtu mingit öist lõbutsemist.

See oli aus ülesanne, enam-vähem võrreldav tänapäevase tööga armees või politseis.

Meile ei peaks kangastuma mitte üksnes vagad mehed, kes põlvest põlve andsid edasi oma ülesande, vaid suure imetlusega võime jälgida ka hästi läbimõeldud püha paiga kaitsekorraldust. Lihtsate inimeste motivatsioon ning eriline väärikus andis neile jõudu oma uneaega kinkida millelegi väärtuslikule, mis on üle igapäevasest murest elatise pärast.

Nii võime ka meie koos inimestega, kes on on võtnud oma ülesandeks tähistada jumalateenistusi nendes pühades paikades- meie linnade ja külade kirikutes, peatuda ning ööd veeta või õigemini kuulama jääda õrna Jumala häält, mis aastatuhandeid kutsub iga inimest ületama argimurede läve ja tasandama oma südant püha ees...


Michal Němeček
Praha pastoraalse keskuse direktor


https://nockostelu.cz/aktuality/762​